rindkereseinas, mille vahetuks tagajärjeks on tavaliselt vere- või lümfisoontega seotud muutused. Pleuraefusiooni sümptomatoloogia sõltub põhihaigusest. Võimalikud kaebused, mis võivad esineda on köha, palavik, luksumine, õhupuudus, düspnoe ning pleuriitiline rindkerevalu, mis süveneb köhimisel või sügaval hingamisel. Uuringud, mida teostatakse diagnoosi kinnitamiseks, on rindkere röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia ning torakotsentees ehk pleuraõõne punktsioon koos sellele järgneva pleuravedeliku analüüsimisega. Kompuutertomograafia võimaldab kindlaks teha väikese pleuraefusiooni olemasolu ning võimaldab ka eristada seda pleura tihenemisest2. Oluline on vahet teha, kas vedelik on transudaat või eksudaat, sest transudaadi korral ei ole vaja pleurale suunatud lisauuringuid ning võib alustada kohe põhihaiguse raviga. Samas eksudaat eeldab täpsustavaid lokaalseid
-oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse korrapäratus) -skoop uurimisriist larüngoskoop (riist kurgu vaatamiseks) -skoopia uurimine riista abil gastroskoopia (mao vaatlus) -tsentees pistma torakotsentees (torge rinnakorvi) 17 Kokkuvõte Meditsiiniterminoloogia ei ole omaette meditsiiniharu. Ometi on see hädatarvilik kõigile tervsihoiu aladele. Ka kiirabis peavad erakorralise meditsiini tehnikud terminoloogiat tundma, kuna nad peavad suhtlelma nii arstide kui ka patsientidega. Me saame üksteisest aru ainult siis, kui me räägime ühte ja sama keelt. Iseseisva töö ülesanded 1. Lugege mis tahes artiklit meditsiiniajakirjast ja kontrollige oma oskust terminoloogiast aru saada