RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht märgistatakse kättesaamatuks. See piirab küll RIP kasutamist suurtes võrgustikes, kuid väldib nn. lõputu loendusega silmuste tekke. Probleemi selgitab järgmine topoloogiafragment: Võrk A - Marsruuter 1 - Marsruuter 2. Kui M1 ei saa A-ga otseühendust, pöördub ta M2 poole, teades, et M2 on A-st ühe vahejaama kaugusel; M2 suunab liikluse taas M1-le jne. Muudatuste viivitamine (hold-downs) - Mingi marsruudi väljalangemisel arvutavad naabermarsruuterid uue marsruudi ja saadavad välja värskendussõnumid; need ei jõua aga otsekohe kõigi võrguseadmeteni ning mõni veel informeerimata seade jõuab välja saata regulaarse (s.t
RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht märgistatakse kättesaamatuks. See piirab küll RIP kasutamist suurtes võrgustikes, kuid väldib nn. lõputu loendusega silmuste tekke. Probleemi selgitab järgmine topoloogiafragment: Võrk A - Marsruuter 1 - Marsruuter 2. Kui M1 ei saa A-ga otseühendust, pöördub ta M2 poole, teades, et M2 on A-st ühe vahejaama kaugusel; M2 suunab liikluse taas M1-le jne. Muudatuste viivitamine (hold-downs) - Mingi marsruudi väljalangemisel arvutavad naabermarsruuterid uue marsruudi ja saadavad välja värskendussõnumid; need ei jõua aga otsekohe kõigi 11
annaabi.ee 
