ega ka tõlgendamisega, tuleb kasutada analoogiat. 1.4. Topik/topoi ja argumentatsiooniprotsess Kõigil õiguslikel reeglitel on oma kindel koht, kust me nad võime leida (kr k topos). Topoi on laialdaselt aktsepteeritav seisukoht, mis võimaldab käivitada probleemi arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda probleemi lahenduseni. Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse lahendamiseks leitud ning millest on moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk kohaväärtusega. Abstraktset topoikataloogi ei ole olemas topoikataloog saab sündida üksnes kaasuse enda lahendamise käigus. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses situatsiooni või küsimusega, mida parajasti lahendatakse. Seega võib üks topoi ühe küsimuse lahendamisel mängida otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist rolli. Toopiline meetod võtab lähtepunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks vajalikke
arutelu, probleemi igakülgselt käsitleda ning jõuda probleemi lahenduseni. Juhuslikud seisukohad ja suvaline valik on primitiivseks topoiks. Teiseks astmeks on kindla probleemi lahendamiseks sobiva nn topoikataloogi otsimine ja moodustamine. On oluline, et sellisesse kataloogi ei satuks mitte juhuslikud seisukohad, vaid sellised seisukohad, mis annavad lahendusvõimalusi. Topoid ehk juriidilised argumendid, mis on kindla juhuse lahendamiseks leitud ning millest on moodustatud topoikataloog, on erineva kaalu ehk kohaväärtusega. Abstraktset topoikataloogi ei ole olemas – topoikataloog saab sündida üksnes kaasuse enda lahendamise käigus. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses situatsiooni või küsimusega, mida parajasti lahendatakse. Seega võib üks topoi ühe küsimuse lahendamisel mängida otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist rolli. Kohaväärtus on alati hindamise küsimus. Ilmar Tammelo õigluse kriteeriumitest edasi:
annaabi.ee 
