Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine a) Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega. 9 b) Niisugune olukord loetakse olevat juhul, kui laev näeb teist laeva otse ees või peaaegu otse ees ja öösel teise laeva topitulesid ühel sirgel või peaaegu ühel sirgel ja/või mõlemat pardatuld, päeval aga näeb teist laeva sellele vastava nurga all. c) Kui laeval tekib kahtlus, kas selline olukord on olemas, tuleb eeldada, et on, ja tegutseda selle kohaselt. Reegel 15. Lõikuvatel kurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele lõikuvatel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab teed andma laev, mille paremale pardale teine laev jääb, ja kui asjaolud
vee peal, märjana jääb elastseks, kuid kulub kiiresti. Kasutatakse jooksvas taglases ja sildumisotstena. 20 % tugevam kui kanep ja sisal. Sisaltoss- valmistatakse agaavi Lehtedest saadavast kiust. Võib venida kuni 20%, imeb kiiresti niiskust, kuid tugev. Valmistatakse ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune. • Pukseeritava laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Tuled- ahtrituli ja pardatuled. Ei ole topitulesid. Päevamärki ei ole lühikesel karavanil. Tõukav alla 50 m 2 topituld, pardatuled. 1 tõugatav pardatuled. Puksiirlaev küljel 2 topituld, küljel pole. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see
annaabi.ee 
