Kui laupäeva, 11. mail Birminghami kohale videvik laskus, valitses neegrikvartaleis lõbus elevus. Väikesed restoranid ja baarid äritsesid vilkalt: inimesed pühitsesid rasketes lahingutes saavutatud võitu. Samal ajal algas Bessemeris, Birminghamist 12 minuti tee kaugusel, kukluksklanlaste sabat, kes oma nägu ei varjanud, kogunesid ,,impeeriumi maagi" ja kahe ,,suure draakoni" eestvedamisel linna taha. Pimedas Lõuna öös lõid loitma kaks kaheksameetrist risti. Ühel neist rippus topisnukk, mis kujutas Martin Luther Kingi. Kukluksklanlaste keeles tähistab põlev rist uut veresauna neegrite kallal. Nii oli ka seekord. Õhtul kell 7.30 helistas tundmatu motell ,,Gaston", kus peatus King ja peeti tema ,,staabi" nõupidamisi. Tundmatu ähvardas, et motell lastakse õhku. Otsekohe teatati sellest politseile. Kuid linnaisad ei liigutanud sõrmegi nii linnapea kui ka neegreid koertega jällitanud avaliku korra komissar, hüüdnimega Pühvel, olid järeleandmiste vihased vastased.
Vanade halvastiistuvate ja mittesobivate riiete kandmine, riiete katkirebimine, külgeriputatud lehmaketid ja haaknõelad, ekstravagantsed ja värvilised soengud olid hästituntud punkarite tunnusmärgid. Samas lahendati ka muid igapäevaseid toiminguid harjumuspärasusest erineval moel, näiteks värviti punkarite seltskonnas jõulude ajal mune, tähistati vastlapäeva, visates suusahüppetornist alla inimesekujuline elusuuruses topisnukk (mille peale kutsuti loomulikult kohale miilits) ja põletati Karl Marxi „Kapitali“.82 Kooliealised punkarid muutsid oma elu vaheldusrikkamaks, võttes kooli vajalikud asjad ranitsa asemel kaasa ämbrissepakitult või kandsid endaga ilma suurema põhjuseta igal pool triikrauda kaasas.83 Huvitava ülevaate ENSV pungi varajastel päevadel toimunust annab Peep Männil, kes käis 1980. aastate alguses Tallinna 10. keskkoolis, mida peeti üheks põhiliseks pungi kasvulavaks Tallinnas
annaabi.ee 
