Maapirni mugulaid kasutatakse ka söödaks, samuti on need fruktoosi, piirituse, veini, veiniäädika jms tooraineks. Pealseid söödetakse loomadele haljassööda, silo või rohujahuna. Samuti on seda sobiv kasvatada jahimajandeis ulukisöödaks. Maapirn toidulaual Maapirni mugulad ei sisalda tärklist, vaid inuliini. Teistest põhitoitainetest on maapirnis ohtralt vett. Just veerikkusest ja õhukesest kooreosast ongi põhjustatud mugulate kiire närtsimine kuivas. Valke on topinamburis paari protsendi ringis, rasvasisaldus on veelgi väiksem. Vaatamata süsivesikute rohkusele annab sajagrammine ports 7080 kilokalorit. Mainima peab sedagi, et maapirn on mineraalaineterikas toidutaim, milles leidub ohtralt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid. Samuti leidub söödavas osas karotenoide, B-rühma vitamiine ja askorbiinhapet ehk vitamiini C. Varakevadise värske toidulisana pakub maapirn sööjale tervislikku vaheldust, sisaldades ka
ahelad. · Fruktaane sünteesivad sahhroosist nii taimed, seened kui ka bakterid. · Fruktaanidest on prebiootiline toime tõestatud inuliinil ja inuliini struktuuriga oligofruktaanidel · Inuliin (beeta-1,2-side Fru jääkide vahel) · Tööstuslikult toodetakse inuliini siguri juurtest. Seal on inuliini palju, kuni 80% juure kuivkaalust. Siguriga kohv! · Inuliini on palju ka daalia ja ohaka juurtes ning topinamburis (Jerusalem artichoke, Helianthus tuberculosus · InuliInil on jämesooles bifidobakterite kasvu stimuleeriv toime (genoomis ka inulinaasi geen) · Toiduainetetööstuses on inuliini kasutatud: · Lisandina vorstidele (rasva asendaja) · Leivas-saias · küpsistes · magustoitudes · Kastmetes · Imikute piimasegudes
annaabi.ee 
