sammastestesse. Religioon ja legendid Religioonil tolteekide impeeriumis oli kaks suunda. Esimene oli Quetzalcoatl, ning selle sümboliks oli soomusega kaetud madu. See õppimise, kultuuri, filosoofia, viljakuse, pühaduse ja peenekombelisuse jumalus oli laenatud teistelt kultuuridelt, kes elasid varem selles piirkonnas. Teiseks suunaks oli Tezcatlipoca, mille sümboliks oli suitsupilves peegel. Tezcatlipoca 't iseloomustas sõjaline natuur ja türannia. Tuntuimaks valitsejaks oli Ce Acatl Topiltzin, kes oli kuulus Quetzalcoatl pealikuna ja ülempreestrina, ajal, mil püstitati Tula ja tolteekide impeerium. Toetudes tolteekide legendile pagendasid Tezcatlipoca järgijad nii Topiltzin 'i kui Quetzalcoatl järgijad Tula linnast umbes 1000 a. pKr. Nad põgenesid lõunasse, kus neil oli võimalus alistada maajad ja vallutada maajade linn Chichen Itza. Huvitavaks pöördeks selles loos oli Topiltzin 'i pöördumine tagasi Tulasse idast ning kättemaks.
Tolteekide keskuslinnadeks olid Chichen-Itza, Tula ja Uxmal. Hiljem võtsid nad üle Teotihuacán, mis oli muistse Mehhiko suurim religioosne keskus. Selle rajajad on kadunud nimetuina ajaloo hämarusse, tolle kultuuri õitseaeg oli 1.–7. saj pKr, peale mida tolteegid sellele alale ka ilmusid. Tolteegid olid imelised arhitektid ja kunstnikud. Nende kuninganimistu ning müütiline ajalugu on tänu hilisemate kroonikatele kenasti säilinud. Nende kuulsaim valitseja Ce Acatl Topiltzin ehk Quetzalcoatl, keda tuntakse ka nime all Sulismadu, astus troonile 925. aastal, kuid pidi usutülide tagajärjel koos oma pooldajatega pagema Mehhiko lõunaossa Yucatáni poolsaarele.
Chichen Itza (vaata lisa pilt 13) oli tähtis maajade asula kuni 10. sajandini. Näib, et veidi hiljem, juba maajade tsivilisatsiooni loojangul, allutasid tolteegi sõjamehed Chichen Itza ja muutsid ta oma pealinna Tula suuremaks ja paremaks koopiaks. Tänapäeval Chichen Itzas laiuvad varemad ei ole puhtalt ei maajade ega tolteekidr arhitektuuri jäänused, vaid intrigeeriv sümbioos mõlema kultuuri ideedest ja motiividest. Arvatakse, et see asula oli valitseja-jumala Topiltzin Quetzalcoatli uus pealinn ja varemete üle domineeriv ehitis, mida tänapäeval hüütakse El Castillo, oli kunagi sellele valitsejale pühendatud püramiidtempel. Neljal küljel üheksa terrassi jaa 91 trepiastmega püramiid ehitati varasema püramiidi peale nii, et esialgne ehitis maeti täiesti uue sisse. El Castillo mõõtmed ja kuju on vapustavad. Trepiastmed ja terrassid sümboliseerivad päevi ja kuid aastas. 52 reljeefpaneeli sümboliseerivad aga maajade ajaarvestuse 52 aasta pikkust
annaabi.ee 
