Varbkolbide otsad võivad olla ümarad või tasapinnalised. Mõnikord kinnitatakse varbkolvi külg ka keps. Kolvisääretihendid: 23 Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit. 1. Kolvisäär 2. Tihendikarp 3. Tihendi aluspuks (pronksist) 4. Rasvanöörtihendi rõngad 5. Veejaotusrõngas 6. Surveäärik Tihendikarp , mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga. Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist. Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast.
ka elektrinähtus nagu see mida täheldatakse merevaigu hõõrumisel. Hawksbee ehitas keerulise masina: ta pani telje ümber kiirest pöörlema õhutühja nõusse asetatud ümmarguse puuketta, mille serv oli kaetud merevaigukuulikestega. Kuulikesed kriipisid kahte vastastiku asetatud villakera. Tehniliselt märkimisväärne oli pöördetelje viimine õhukindlalt läbi klaasnõu kaela, läbi messingist ja nahktihendist topendi. Seda liiki sulgurit kasutas veidi hiljem James Watt oma aurumasinas. Suure hooratta ja pika ülekandenööri abil pani Hawksbee merevaigukuulikesed kiiresti tiirlema- ja peagi tekkis nende ümber helendus. Et elavhõbedakatsetes oli Hawksbee klaasi omadusi hästi tundma õppinud, tuli ta hiilgavale ideele: panna pöörlema hoopis tühjakspumbatud klaaskera ja suruda hõõrdumise tekitamiseks selle vastu kuiv käsi. Tulemus rabas: kera sisemus helendas nii tugevasti, et selle
tihenduspindasid surveäärikuga. Plunzer e. varbkolvid valmistatakse terasest, malmist või pronksist. Mõnikord võivad olla seest õõnsad. Varbkolbide otsad võivad olla ümarad või tasapinnalised. Mõnikord kinnitatakse varbkolvi külge ka keps. Kolvisääretihendid: Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit. Tihendikarp, mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga. Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist. Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast.
Mõnikord võivad olla seest õõnsad. Varbkolbide otsad võivad olla ümarad või tasapinnalised. Mõnikord kinnitatakse varbkolvi külg ka keps. Kolvisääretihendid: Vedeliku väljavoolu tõkestamiseks kolvisääre väljumisel silindrist kasutatakse kolvisääre tihendit. (vt. loengu joonis) 1. Kolvisäär 2. Tihendikarp 3. Tihendi aluspuks (pronksist) 4. Rasvanöörtihendi rõngad 5. Veejaotusrõngas 6. Surveäärik Tihendikarp , mille sisemine läbimõõt on topendi võrra kolvisääre diameetrist suurem, on valatud koos silindriga. Silindripoolsesse tihendikarbi põhja on paigutatud pronksist aluspuks, mis takistab topendrõngastel väljuda karbist. Väljaspoolt on tihendikarp suletud surveääriku või väiksema diameetriga kolvisääre korral survemutriga. Surveääriku pingutamiseks on pingutustikkpoldid, mis ääriku kiiremaks lahtivõtmiseks võivad olla ka liigendpoldid. Topend valitakse lähtuvalt pumba parameetritest ja pumbatavast keskkonnast.
annaabi.ee 
