tali ja antakse järele merepoolset. Kui last on liikunud parda taha, lastakse ta vintsi abil runnerit järele andes kaldale. Töö võib toimuda ka vastassuunas. Poomid võivad olla ka kaideta. Sel juhul varustatakse nad kahe vintsile keritava topenendiga, mille abil saab muuta poomi nurka horisontaalasendi suhtes ja samas ka keerata ümber vertikaaltelje. Vaatame kolme varianti sellist tüüpi poome: Joon. 7.3.5., 7.3.6. ja 7.3.7. 1- topenandi kaldenurga muutmise vints, 2, 9, 18, 19- topenantide vintsile jooksvad otsad, 3, 5, 7, 8- topenantide ülemised juhtplokid, 4- saaling, 6- runneri juhtplokk, 10- liikuv topenandiplokk, 11- traavers, 12- traaversi tõmmits, 13- lastiplokk, 14- runner, 15- haak, 16- poom, 17- poomi pööramise vints, 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
ventilatsioonitorudena), signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Mastid ehitatakse: I kujuline (ühesambaline) mast, A kujuline (kahejalgne) mast, TT – portaalmast, V kujuline laadmast raskekaalu poomidele. Kõige rohkem on levinud A ja TT kujulised paarismastid. Paarismastid võimaldavad tunduvalt paremini paigutada laiali losspoome ja kindlustada nende suurema ulatuse üle parda. Ülevalt ühendatakse paarismastid saalinguga, mille külge kinnitatakse losspoomide topenantide plokid. Kaasajal on laevadel tavaliselt kaks, harva kolm masti. Esimest, vööripoolset, nimetatakse fokkmastiks, keskmist grootmastiks ja ahtripoolset besaanmastiks. Kahemastilistel laevadel on ainult fokk- ja grootmastid. Mastid kinnitatakse laevakere külge, sidudes masti kinnitused piki-ja põiktalastusega. Masti alumine ots (kand) kinnitatakse pesasse, mida nimetatakse kannuks ja mis asub alumisel tekil. Masti ülemises osas on põiki konstruktsioon, mida nimetatakse saalinguks
annaabi.ee 
