o 1972 Suvekool o 1975 Mees, kes ei mahu kivile o 1982 Faehlmann (Koos Madis Kõivuga) o 2006-2007 Päevaraamat I-II Kui kogu Vahingu looming ette võtta, siis seda koguaeg autobiograafiliselt lugeda ei saa. Tema kirjutamisstiili puhul võib öelda, et tegemist on üpris realistliku stiiliga. Toomas Vint 1995 Kojamehe naine – see räägib meheks sirgumise ja meheks olemise rõõmudest ja muredest. 2005 Topeltvalguses 2007 Mäluauguga naine – komponeeritud väga kindlalt, aga samas tekib ka põnev ootuse ja ootuse täitumise-petmise mehhanism. 2012 Avalikult abielus 20nda sajandi alguses oli ta kõige kõvemini kinni makstud elus olev kunstnik. Väga suurt rolli mängib tema teostes tihti peale seksuaalsus. Ta komponeerib oma teoseid väga kindla käega. Mari Saat 1973 Katastroof – armastuse ja armastuse prunemise lugu. 1991 Võlu ja vaim I. Loomade ränded
1973 Sina 1988 Endspiel. Laskumine orgu - Koostöös Madis Kõivuga. Salongilugu. Vaidlev diskuteeriv dialoog. Ühtpidi dialoog teljestab romaani, teiseltpoolt põhisündmustik. Külaskäik orukunstniku juurde. 1972 Suvekool - näidend. Kohe lavale ei jõua. 1975 Mees, kes ei mahu kivile - mononäidend. 1982 Faehlmann - Koos Madis Kõivuga. 2002-2006 Päevaraamat I-II Toomas Vint. - elavatest kunstnikest kõige edukam kunstioksjonitel. 1995 Kojamehe naine 2005 Topeltvalguses 2007 Mäluauguga naine - tee äärest leitakse naine, kes ei mäleta midagi. Tundlik psühholoogia kujutlus. Psüühika tumedate hoovuste peegeldamine. Mari Saat. 1973 Katastroof ilmub eraldi raamatuna. Saab tuntuks. Armastuse purunemise lugu. Mudeldava proosa ja modernismi mõjusid. Liigub kogu aeg reaalsuse-irreaalsuse piiril. Psühholoogiline aspekt sotsiaalse küljega seotud. 70-80ndate novellides. Naised, kellel sotsiaalsed probleemid. 1991 Võlu ja vaim I. Loomade ränded
annaabi.ee 
