Erivorm sooduskohtlemiseks: erimärgistamine (kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus). Elektrienergia maksustatakse selle edastamisel tarbijale. KESKKONNAMAKSUD: Kehtestatakse avalike hüvede säilitamiseks või riigi fiskaalsete eesmärkide täitmiseks. Üks majandushoobadest: majanduslik. Keskkonnamaksud vs. Keskkonnatasud? Põhimõtted: saastaja-maksab, kasutaja-maksab, ennetamispõhimõte. KESKKONNAMAKSUDE ARENGUD: Keskkonnamaksude reform (maailmas). "Topelt topelttulu" ("Double dividend"). Keskkonnamaksud ja konkurents. Keskkonnamaksude harmoniseerimine. Eesti: Ökoloogilise maksureformi (2006-2013) lähtealused (2005). Uued maksuobjektid seoses kliimamuutustega (tuumareaktori kütus, lennuliiklus, CO2 variandid). LIIGITUS: Keskkonnamaksude liigid: Emissioonimaks, Teenustemaks, Kaudsed maksud, Administratiivmaksud, Maksude diferentseerimine. Eesmärgi ja kavandamise alusel liigitatakse: Ergutusmaksud, Kulude katmise maksud, Keskkonnalased fiskaalmaksud.
defineerida. Üks lihtsamaid seletusi kõlab aga järgmiselt – riigi võime saavutada jätkusuutlik ja kiire SKP kasv elaniku kohta. Teatud riigipoolne meede turutõrke eemaldamiseks võib küll tuua kaasa raskusi (kasumi vähenemist, turuosa langemist vms) mõningatele firmadele või mõnele majandussektorile, kuid teisalt võib see mõnede teiste ettevõtete või harude kulusid vähendada. Sestap võib makroefekt olla ka positiivne. Näiteks topelttulu efektiga keskkonnamaksu rakendamine vähendab energiamahukate majandussektorite konkurentsivõimet, kuid kasvatab see-eest tööjõumahukate harude oma. Üks konkreetne näide selle kohta pärineb Rootsist, kus ilmnes uuringute tulemusel, et süsinikumaksude suurendamine tõstab puidutööstuse (puitmajade ehitamine) konkurentsivõimet. Sellise protsessi põhjuseks ongi see, et betooni tootmine on puitmaterjalide valmistamisest energiamahukam ja seega muutub ta maksu kasvades kallimaks