tähelepanu-ja empaatiavõimega ning lapse arengus tõeliselt huvitatud vanemal/õpetajal. · Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid vajadusi või probleeme, mida teistel lastel tavaliselt ei teki. · Lapsi ei ei tohi sildistada ühegi kategooria järgi, kuna andekate laste tunded, käitumine ja vajadused muutuvad. · Profiili kirjeldused Bettsi ja Neiharti järgi: a) edukas b) väljakutset pakkuv c) põrandaalused d) väljakukkujad e) topeltsildiga f) autonoomne õppija · Teadmised andekate iseärasustest ja vajadustest on aluseks tõhusamate haridusprogrammide väljatöötamisel. · Andekate laste puhul võivad keeruliseks muutuda ka peresuhted, sest mõned vanemad nõuvavad liiga palju, kritiserivad ja hindavad last ning selline survestamine võib anada hoopis vastupidise tulemuse. On vanemaid, kes panevad lapsele andekuse olemasolu pahaks ning ei mõista nende õpitahet ja uudishimu.
Sellesse “tüüpkonda” kuu- luvad õpilased on tihti andekad, kelle andekust pole õigel ajal märgatud. Nad on kibestunud ja pahakspanevad, kuna nad tunnevad end tõrjututena või kõrvalejäetutena. Nende enesehinnang on väga madal ja nad vajavad tugevat töötavat suhet täiskasvanuga, keda nad saavad usaldada. Tradit- sioonilised programmid ei ole nende jaoks enam sobivad. Betts ja Neihart peavad nende puhul kindlasti vajalikuks perekondlikku ja individuaalset nõustamist. V: topeltsildiga (topelt-erivajadusega). Sellesse rühma kuuluvad andekad lapsed, kellel on füüsiline või emotsionaalne puue, või kellel on õpiraskused. Nagu juba eespool mainitud, on niisuguste andekate laste tuvastamine väga raske ja tavaliselt ei paku haridussüsteem ka eraldi prog- ramme, mis nende vajadustele vastaksid. Niisuguse õpilase puhul on väga keeruline märgata omadusi, mida koolis andekuseks peetakse. Neil võib olla lohakas käekiri või segav käitu-
annaabi.ee 
