Lõuna- Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Silmiksõlg- Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa. Peakilpsõled võivad olla nii spiraali kui teljetoruga ja tavaliselt õõnsa kaarega, mis võib olla kaunistatud fasseteeringutega
Neil on teljetoru, hiljem liistu või pulga küljes üks kuni kolm kitsast, mõnikord nuppudega lõppevat oksa. Esineb ornamenti ning tina- ja hõbekatet. Kärbissõled võivad olla ka profileeritud. Jalg on tavaliselt trapetsikujulise ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal. Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad. Esineb kolmnurkadest, punktiir-, paaris- ja kolmikjoontest ornamenti peamiselt silmade ümbruses. Kirde-Eestile omased on samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud türsamäe tüüpi sõled. Peamiselt Virumaalt on leitud ka peakilpsõlgi, mille tunnuseks on kilbitaoliseks moodustiseks laienenud ülaosa