vältel enamus ajast nad olid üksteisest lahus. Kuigi nad füüsiliselt ei olnud koos, siis Indreku mõtted käisid pidevalt ema haiguse ümber ning ta otsis võimalusi ravimite hankimiseks. Ravimite leidmisel oli ta endale kohe seadnud eesmärgiks need emani toimetada. Mari halba seisu arvestades tundus ta lõpuni välja väga tugevana, kuid ridade vahelt suutsin välja lugeda tema tugevat sisemist valu ja piina, mis viis Indreku ohverdamiseni, millega nõustus ta emale topeltkoguses rohtu manustama. Selle tagajärjel ema ka suri. Arvan, et sellisele otsusele jõudmine nõuab tohutut armastust ema vastu ning enese tahtmiste tahaplaanile jätmist. Armastuseta siin ilmas kuidagi ei saa. Võib tõesti juhtuda, et inimene ei leia enda kõrvale inimest, kellega oleks valmis kogu oma ülejäänud elu jagama, kuid see ei ole takistuseks, et tunda tõelist armastust. Kuidagi ei saa panna ritta sellise suure tunde erinevaid liike tähtsuse
Homeros on kirjeldanud küüslauku kui lehkavat roosi. Hippokrates uskus, et küüslauguga saab ravida emakavähki ja indiaanlased kasutasid küüslauku maovähi korral. Plinius Vanema teatel raviti küüslauguga kollatõve, epilepsiat, nahahaigusi, sügelisi, mandlitepõletikku, kõõma ja kasvajaid. Samuti oli küüslauk vastumürk ja ravim skorpionite, hiirte-, koerte ning maohammustuste korral. Rooma talupojad sõidki topeltkoguses küüslauku saagikoristuse ajal, kaitsmaks end kõrges rohus pesitsevate madude mürgi eest. Viikingid ja foiniiklased ülistasid küüslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks. 17. sajandil pakkus taimedega ravitseja Parkinson küüslauku vastumürgiks surmaputke ja käokinga mürkidele. 18. sajandil kasutasid venelased küüslauku gripirohuna, seepärast teatakse küüslauku ka kui "vene penitsilliini"
annaabi.ee 
