Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi
väärtust aga mitte jahu väärtust, auto väärtust aga mitte autorehvi väärtust jne. See on vajalik selleks, et vältida topeltarvestust. Näiteks kui arvestada SKP-sse saiad, mis maksavad 50 krooni (vt eelmist näidet) ning jahu, mis maksab 30 krooni, kuid mis tegelikult kasutati just nende saiade tootmiseks ning mille hind juba sisaldub saia hinnas, saadakse ekslikult SKP väärtuseks 80 kr. Kuid tegelikult on toimunud topeltarvestus ja SKP korrektne väärtus on 50 krooni. 1.2. SKP arvutamise meetodid SKP-d saab arvutada kahel täiesti üksteisest sõltumatul moel. Esimesel juhul võetakse aluseks kaupade voog, teisel juhul tulude voog. Kaupade ja tulude voog on kujutatud joonisel 1. Kaupade voogu kujutatakse joonise 1 ülemises osas, kus kodumajapidamised teevad tarbimiskulutusi (C, consume) ning saavad vastu kaupu ja teenuseid. Seega, kui
annaabi.ee 
