Nende vahel asub hübriidvormide rühm, kus mõistatusel on parallelistlik süntaktiline vorm, kuid sisuplaanis esitab teksti 1. pool "asja" ja 2. pool vastandab talle "sellesama asja osa" või millegi "asja juurde kuuluva", st. moodustab nn. absoluuttarindi. Sellised hübriidvormid (eriti siin toodud allrühmad B2a...c) on kogu rahvusvahelises mõistatusloomes ülitootlikud. Toome sellestki rühmast põgusalt liigitatud näiteid. B1. Topeldatud atributiivtuumad: kujundis "asjad" (anumad, töö- ja sõiduriistad, rõivad), hooned, rajatised: Lihane tõrs, raudne vits (sõrmus sõrmes); Must rätik, rohelised ääred (põld); Pisuke pajake, magus roake (pähkel); Valge vaat, punane pulk (hani); maastikuelemendid, botaanilised ja põllunduslikud objektid: Lihane sard, ravvatse toe (hobune); Püha kuhi, pikk varras (kirik); Valged põllud, mustad peenrad (aknad); loomad, linnud, nende kogumid: Hall
Filosoofiline tunnetamine ei ole Platoni järgi seega mitte originaalsete mõtete loomine, vaid ideedevaldkonna meeldetuletamine (anamnesis). 8. Aristotelese metafüüsika tegelikkusest põhjuslikkuse kogumina. Platoni kriitika. Teleoloogia mõiste. Aristoteles (383-322) on teine kuulsam Kreeka metafüüsik. Tema arvates ideedeõpetuses ületamatud raskused: ,,Kuidas ideed saavad olla püsivad, aga tegelikkus muutuv?" ja ,,Ideedeõpetuses meeleline maailm asjatult topeldatud. See, mis ideed ja asja ühendab, on omakorda idee. Need, mis ühendavat ideed idee ja asjaga ühendavad, on jälle ideed jne. Kui üritame ideede ja nähtuste ühendamist mõista, peame lisama üha uusi ideid lõpmatuseni." Kuigi Aristoteles eitab ideid, eeldab ta üldist elementi filosoofia teemana. Esimene filosoofia ongi teadmine põhjustest. Niisiis on filosoofia ülesandeks määratleda, mis on oleva kui sellise põhjused
annaabi.ee 
