rakenduslingvistika- on püüdnud leida keeleõppimise ja- omandamise üldisi seaduspärasusi, uurides nt. neid vaheetappe, mida mööda saavutatakse kommunikatiivne kompetents e. suhtluspädevus - võime kasutada keelt nõutaval viisil õigetes olukordades. reduktiivsed muutused e. vähendavad muutused. Nt kipuvad lihtsustuma keerulised häälikuühendid ja muutevormid, lühenema pikad või eriti sageli esinevad sõnad, eelkõige aga kaduma rõhutud lõpuhäälikud. reduplikatsioon e. topeldamine, sõna või selle osa täielik või osaline kordamine. redutseerumine e. lihtsustumine referent- välismaailma olendid, esemed ja nähtused, mida keelelementidega tähistada võib registrid e. stiiliteisendid rekursiivsus- põhimõte, mille järgi sama reeglit võib üha uuesti rakendada relatsioon- suhe samasus- e. ekvatiivlause- koopula seob kaks noomenfraasi seem- semantiline komponent sekundaarsed grammatilised kategooriad- morfoloogilised muutmiskategooriad semantika e. tähendusõpetus
mittesemiootilisest reaalsusest ja omandavad tähenduse suhestatuna üksteisega Bipolaarsus Kõikidel mõtleva mehhanismi tasanditel -- alates inimaju kahepoolkeralisest struktuurist kuni kultuurini igal tema organiseerituse tasandil -- võime me leida bipolaarsuse kui semiootilise organisatsiooni minimaalse struktuuri Tekst ja kultuuri mitmekeelsus Geneetiliselt ehitatakse kultuuri üles kahe primaarse keele baasil. Maailma topeldamine sõnas ja inimese topeldamine ruumis moodustavad algse semiootilise dualismi. Selleks, et üks või teine süsteem oleks võimeline täitma mitmesuguseid semiootilisi funktsioone, peab ta omama tema tähendust moodustava objekti kahekordistamise (õigemini mitmekordse multiplitseerimise) mehhanismi. Loomuliku keele maailm kahekordistab maailm-objekti ja võib ka ise kahekordistuda keerulisemalt organiseeritud sõnalistes tekstides ja sõnakunsti tekstides.
annaabi.ee 
