jaotus oli lihtsalt "antud". Õigluse sidusid heaolu mõistega utilitaristid, eriti Jeremy Bentham (1748- 1832), kelle järgi moraaliväärtustest saabki rääkida üksnes seoses üldise heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis indiviidile kasu toob. Inimeste arvamused heaolu toovatest tegudest on ju väga erinevad seega oleks peaaegu kõik teod siinilmas õiglased. Ma lähtun pigem sellest, et õiglus on seotus õigusega ebaõiglane on teise inimese õigusi alahinnata (rassism, seksism jne). Tulles tagasi inimõiguste juurde, eksisteerib nende juures ka erinevaid probleeme, mille üle vaidlemine ei näi lõppevat. Tähtsaimad neist on abordi ja eutanaasia küsimused. Kui igal inimesel on õigus elule, kas siis on õiglane
arvamuse väljaütlemist teiste vestlust. PRAGMAATIK Pragmaatik on otsib pidevalt uusi ideid, et neid kohe ka järele proovida ning tegevusse rakendada. Ta otsib praktilisi lahendusi ja üritab teooriaid praktikas teostada. Pragmaatik tahab, et ideed ja õpitud teadmised rakenduksid tema töös. Ta muutub kannatamatuks pikkade diskussioonide juures ning huvitub peamiselt reaalses elus rakenduvatest ja kasu toovatest lahendustest. Pragmaatik on pärast juhtimiskoolitust täis uusi ideid ning soovib neid ka praktikas järele proovida. Ta kaldub olema kannatamatu liigselt mõtisklevate ning avatud lõpuga diskussioonide suhtes. Talle meeldib teha praktilisi otsuseid ja lahendada probleeme. Probleemid ja võimalused on pragmaatikule väljakutseteks. Tema filosoofia kõlab ,,Alati on olemas parem võimalus" ning ,,Kui see töötab, siis on see hea". TEOREETIK
kaotuseks oli Luke kirik koos Luke surnuaiaga. Lätlastele sai pigem vaikne liivaste tänavate ja puusillutistega eeslinn, kus Luke kiriku juures paiknevate üksikute äride ümber tuli uut linnakeskust kasvatama hakata.22 Rohkem kui Luke platsi loovutamine häiris Eesti- Valga linnavalitsust kahe endise reaalkooli maja, linnale kuuluvate talude ja linna tagamaa kaotsiminek ning paljude ühendusteede piirijoonega läbilõikamine. Valga kaotas seega rohkem kui poole linnale tulu toovatest talumaadest. Valga linnavalitsus maalis oma 1923. aasta kirjas välisministrile linna olukorrast ning tulevikust suhteliselt troostitu pildi, kus ei näe linnal normaalset tulevikku kui Valgale tema loomulikku ümbrust tagasi ei anta.23 Kuna aga Tallentsi otsusega oli Eesti riik saanud enamuse Valgast, siis ei olnud kokkuvõttes linna jagamise tulemused eestlaste jaoks sugugi nii halvad. Lätlased pidi näiteks oma Valka linna peaaegu tühjalt kohalt üles ehitama ning panustama suuri 18
annaabi.ee 
