põlevkivist. Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport ei tasu ennast ära. · Põlevkivi ladestus ei ole mitte homogeenne, vaid üsnagi keeruka ehitusega, koosnedes erineva kvaliteediga põlevkivikihtidest, mis vahelduvad mitmekesise koostisega lubjakivikihtidega. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi Kohtla-Järve piirkonnas. Üldine Eesti põlevkiviladestuse paksus lähtudes tootsatest kihtidest on 2,5-3,2m, millest 1,8-2,6m moodustab põlevkivi. · Käesoleval ajal on eesti põlevkivielektrijaamades kasututava põlevkivi(tarbimiskütuse) alumiseks kütteväärtuseks keskmiselt 8,3-8,4 MJ/kg, tuhasisaldus 46% ja karbonaatse CO2 sisaldus 17-18,5%. Põlevkivi kuivainet võib vaadelda kolmest iseseisvast põhikompponendist koosnevana: orgaaniline osa, liiv- saviosa(koos FeSo2-ga) ja karbonaatne osa. Nende summaarne koostis moodustab
Eesti maardla ekspluateerimise jooksul on kaevandatud üle 870 mln tonni põlevkivi, mis koos tootmiskaoga moodustab ligi 1,6 mld tonni, sama palju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi Kohtla-Järve piirkonnas, sealt lääne, lõuna või ida suunas minnes põlevkivikihtide paksused (ja sellega koos ka kogu ladestuse paksus) vähenevad. Üldine Eesti leiukoha põlevkiviladestise paksus, lähtudes tootsatest kihtidest, on 2,5...3,2 m, millest 1,8...2,6 m moodustavad põlevkivi- ja 0,6...0,7 m lubjakivikihid. Tootsate kihtidena esineb põlevkivi Eesti leiukohas ainult Kadrinast ida poole, kuni Narva jõeni. Sealt edasi minnes moodustab nn Leningradi leiukoha põlevkiviladestise üldpaksus 1,6...1,9 m, milles 1,0...1,3 m on põlevkivi. Põhjarannikul tungivad Eesti leiukoha põlevkivikihid kohati maapinnale, lõuna poole (Peipsi järve suunas) ladestuse
annaabi.ee 
