kinnisasjaga püsivalt ühendatud nagu näiteks, ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnisomad ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel, näiteks liiv, kruus, turvas samuti riigivesi, mis on riigi oma. Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad omadused, kui maale kui tootmisvahendile. Väärtuseks võib pidada asukohta. Erineva otstarbega maakohal on ka erinev väärtus. Põllumajandusliku poole pealt : • maaomandi kompaktsust, • külvikliku koosseisu, • mulla viljakus, • põldude suurus, • maapinna kuju • juurdepääsetavus • tootmishooned ( olemasolu, seisund ) • kuivendusvõrgu olemasolu ja seisund • mitmeaastandike istandite olemasolu Metsa poole pealt :
loodusressursside ja majanduskeskkonna elementide, mis kindlustavad maa funktsioneerimise tootmisvahendina. Seega tuleb alati silmas pidada maa ratsionaalse kasutamise ja kaitse nõudeid. 2. Maa kui kinnisvara. (lk13) Kinnisvaraks nimetatakse isikuile kuuluvaid kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õiguseid ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. 1 Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad üldised omadused nagu maale kui tootmisvahendile. Nendeks on ma asukoha püsivus, iga maatüki unikaalsus, maa territoriaalne piiratus, maa hävimatus. Lisaks neile iseloomustab maad kui kinnisvara tema väärtus, mille määrab maa tarbimisalane kasulikkus. Väärtuse mõõdupuuks on maa kasumus pinnaühiku kohta (maa hind). Maa kui kinnisvara väärtus sõltub tema praegusest ja võimalikust kasutusviisist tulevikus- maa kasutamise sihtotstarbest. Erineva sihtotstarbega maal on tavaliselt ka erinev väärtus.
annaabi.ee 
