(tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) sotsioloogias üldiselt: pole nõustutud majandusliku determinismiga . pigem on sotsioloogia püüdnud rõhutada .ühiskonna. autonoomsust. Samas on pidevalt näidatud, kuidas ,,kultuur" muutub koos materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad
kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur (või ,,vaim"; vrd Hegel - filosoofia pea pealt jalgadele) - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnaleomasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega * pealisehitus: vaimsed moodustised, institutsioonid (pol, õigusl, usulised) - Marx (1859): Poliitilise ökonoomia kriitikast (eessõna, lk. 8): ,,Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatutese suhetesse . tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna majandusliku
annaabi.ee 
