spetsialiseerumise vahel (http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020). Eesti majanduse mootoriks on kujunenud töötlev tööstus ja selle eksport ning töötlev tööstus,mis spetsialiseerub valdkondadele (puit, masinad, seadmed (sh elektroonika) jne) kui terve Läänemere regioon. Kuigi Eesti tööstusettevõtted ei tegele märkimisväärselt iseseisvate toodete arendamisega, pakutakse sageli spetsialiseerunud tootmisteenuseid (Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks 2014). Eesti teaduse spetsialiseerumist iseloomustab asjaolu, et see on väga erinev majanduse spetsialiseerumisest, mida on ennekõike võimendanud konkurentsipõhine ning teaduse arendamisele keskendunud teaduse rahastamise süsteem.
Turustruktuur; turul osalejate arv, kauba omadused, turule sisenemise ja lahkumise tingimused, konkurentsi vormid lähtudes konkurentsi tüübist. Turud jaotatakse lähtudes konkurentsi tüübist: Täielik konkurents Mittetäielik konkurents Hüviste turg- monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol (autotööstus) Tootmistegurite turg- monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3
annaabi.ee 
