reaalselt söödavad. Seejuures peab ratsiooni hind olema võimalikult madal. Keskmine lehm (500-550 kg) vajab elatuseks 5...5,5 sü ja 300...330 g seeduvat proteiini päevas (1 sü ja 60 g seeduvat proteiini 100 kg kehamassi kohta). Lisaks sellele kulub 0,5 söötühikut ja 60 g seeduvat proteiini 1 kg piima tootmiseks. Koostame söödaratsiooni keskmise suurusega (500 kg) lehmale, kes annab 11 kg piima päevas. Energiatarbe arvutamine: 5 sü (elatustarbeks) + 11 kg piima x 0,5 sü (tootmistarbeks) = 10,5 sü (kokku päevas) Seeduva proteiini tarbe arvutamine: 5 x 60 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 11 kg piima x 60 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = = 300 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 660 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = 960 g. s. prot. (kokku päevas). Valides tabelist 1 lehma meelevaldse söödaratsiooni, näiteks 4 sööta reaalsetes kogustes: 6 kg põldheina, 4 kg odrapõhku, 10 kg söödapeeti ja 4,5 kg odrajahu, saame arvutustöö tulemusena tabeli 2. Tabel 1
· See energiavaru salvestub rasvkoena ning avaldub lehma konditsioonis. · Laktatsiooni alguses, mil piimaloome on intensiivne, rasvkoe osa väheneb, mistõttu lehm kõhnub ja kehamass kahaneb tuntavalt. · Laktatsiooni lõpul on olukord vastupidine ning kehamass suureneb. · Toitained, mida organism siis täiendavalt vajab, on seotud loote arenguga. · Lehma elutegevuseks ja tootmiseks vajalikke teoreetilisi toitainete tarbeid nimetatakse elatus- ja tootmistarbeks ning sööta vastavalt elatus- ja tootmissöödaks. · Loote arenguks vajalikku sööta nimetatakse lootesöödaks, mille abil rahuldatakse lootetarvet. · Nende tarvete suurus ei ole püsiv ja muutub laktatsiooniperioodi ja tiinuse käigus · Seetõttu hinnatakse praktilisel lehmapidamisel teatud tingimustele vastavat toitainete vajadust partsiaalsete tarvete asemel summaarsete tarbenormide järgi.
annaabi.ee 
