· nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind turul on soodne ja kui noorveiste tapaküpsus saavutatakse 15...18 kuuselt. Sel juhul peaks noorkarja osatähtsus karjas olema 50%, lehmi ikkagi umbes pool karjast. 5. Loomade heaolu. Loomade heaolu tagamise all mõistetakse loomade kaitset inimese sellise tegevuse või
Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. 32. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord- kultuuride süsteemne paiknemine ruumiliselt ja järgnemine ajaliselt üksteisele kindlal maa-alal. See on ülesehitatud viljavahelduse põhimõttel. Tähtsus, ül: Õige külvikord võimaldab taimekahjustajaid ja umbrohtumist vähendada, vältida. Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt. 33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer, mais, talirukis. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule. Kultuuride väärtus eelviljana: head eelviljad – rühvelkultuurid, mitmeaastased
annaabi.ee 
