põldheina, juurvilja. Sel teel välditakse ühe või teise umbrohu või kahjuri liigset paljunemist ja hoidutakse maa liigsest kurnamisest. Mahepõllundus Eestis on mitmeid ettevõtteid mis, tegelevad just mahepõllundusega.Näiteks on üks sellistest AS Saidfarm. ASi Saidafarm juht Juhan Särgava ise on Nissi vallas Harjumaal tõusnud 1000 ha haritava maaga, 500 looma ja 40 töötajaga Ida- Euroopa suurimaks mahetootjaks. Tema tootmissuunaks on mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus ja piima töötlemine. Aastakäive on umbes 6 mln krooni. Kasutatud allikad http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVI http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-32 http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/7kooslus/ma http://www.slideshare.net/klaaseny/mahepllundus http://www.saidafarm.ee/mahetootjateeestvedaja.ht
1.jaanuaril 1928 teostati rahareform, millega tulid käibele kroonid ja sendid. Põllumajanduse arengu põhisuunad ning saavutused Enne maareformi kuulus veidi rohkem kui tuhandele suurmaaomanikule 58% maast ning ostutaludele ülejäänud 42%. Lisaks oli 2/3 rahvast maata. Maareform viidi üldiselt läbi 1925.aastaks, mil Eestis loendati kokku 126 500 talumajapidamist. Reform jätkus ka järgnevatel aastatel, 1933.aastaks oli loodud u 55 000 uut talu. Põllumajanduse põhiliseks tootmissuunaks jäi loomakasvatus, mis andis looma-ja sealiha, piima ja piimasaadusi ning mune. Tähtsaks peeti põllumajanduslikku eriharidust, mis tõttu rajati sellealaste õppeasutuste võrk. 1920.-1930 aastail püsisid põhilised taimekasvatuse näitajad, nagu teravilja saagikus. 1930. asutati sellised riigimonopolistlikud omamaise toodangu väljavedu organiseerivad koondised nagu ''Munaeksport'' ja ''Võieksport''. Munad, piim ja peekon konkureerisid Inglise ja teistel turgudel edukalt. Eesti
Kuni 1940. aastani toodi Eestisse 88 suurt valget tõugu sugusiga (47 kulti ja 41 emist). Puhtatõulised imporditud sead paigutati eeskätt sugulavadesse, kus neid paljundati puhasaretuse teel peamiselt kuldi-jaamade varustamiseks puhtatõuliste kultidega.Kuldijaamades käsutati kulte intensiivselt ja nad muutsid aastate jooksul põhjalikult kohalike sigade omadusi.II maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel eelistati põhiliselt rasvasigu, mistõttu sel ajal oli peamiseks tootmissuunaks poolpeki- ja pekisigade kasvatamine. 1955. aastal võeti suund peekonisigade tootmisele. Sõja ajal aretustöö seiskus, kuid pärast II maailmasõda hakati seakasvatust kiiresti taastama. 1948. aastal asutati Suurt Valget Tõugu Sigade Riiklik Tõulava. Paremates majandites organiseeriti tõufarmid ja hakati tõugu levitama. Tõufarmides korraldati tõudokumentatsioon, seati sisse põlvnemis-jajõudlusarvestus, hakati sigu igal
annaabi.ee 
