Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe! 2. Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulkka, vastandub eraõigusele. Haldusõiguse allikad haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest, nn autonoomsest õigusest jne. Tähtsaimad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (inimeste ettekujutused ja hoiakud, algavad vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja). 2) Õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne). 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (seadused, määrused jne). Haldusõiguse süsteem haldusõigus on õigusnormide kogum, mi spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganistatsiooni. Jaguneb üld- ja eriosaks: 1) haldusõiguse üldosa kuulivad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad
Vastupidi, õigusalases kirjanduses esineb väga erinevaid määratlusi, mis teevad selle probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta.
Vastupidi, õigusalases kirjanduses esineb väga erinevaid määratlusi, mis teevad selle probleemi üsnagi keeruliseks. Näitena mõned tähtsamad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (Rechtserzeugungsquellen). Need on inimeste ettekujutused ja hoiakud, mis määravad ära õiguse, ehk teiste sõnadega subjektiivne õigusteadvus õiguse loojana. Need faktorid on praktiliselt piiritlematud, kuna nad ulatuvad näiteks vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja; 2) õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (Rechtswertungsquellen), mis kujutavad endast mõõtkava, millega hinnatakse õiguskorda. Need on näiteks õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne.; 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (Rechtserkenntnisquellen). Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta.
annaabi.ee 
