töötavad arendusmeeskonnad iseseisvalt. Käesoelva näite puhul saab koostöö alguse jalgratta Merida tootearendusest. Näiteks kui arendatase uus väga kerge raami, siis pöördutakse oma peamiste koostööparnterite Shimano ja SRAM-i poole küsidest kõige kergemaid ja sobivamaid komponente uue raami jaoks. Kuna ettevõtete tootmisseptsiifika on ärisaladus, siis näiteks Shimano huvides ei ole see, et tema peamine konkurent SRAM tunneks nende tootmisspetsiifikat või ka Merida, kes võiks seda infot omades turule oma käiguvahetajate seerjaga tulla. Kokkuvõttes on kõigi osapoolte huvides kaitsta oma tehnoloogilist teavet. Teise võimalusena saab koostöö alguse näiteks Shimano uutest käiguvahetajatest, mida tutvustatakse Meridale ning millele sobiva raami Merida sellest tulenevalt arendab. Koostöö nende suurte ettevõtete vahel tihe, kui konkurentsi arvestav. Veloplus OÜ annab tehastele tagasisidet müügitulemuste ja eelistuste osas. See
prioriteetide leidmisega. 1991. aastal korraldas Saksamaa tehnoloogiate ja uuringute ministeerium taolise analüüsi kasutades jaapani ja saksa ekspertide arvamusi ning võttes kasutusele jaapani küsimustiku. Tulemused näitasid kahe riigi ekspertide arvamuste ühilduvust tehnoloogiate arenguperspektiivide teemal ning erinevused lõid välja teemadel, mis kajastasid kahe riigi rahvuskultuuri ja tootmisspetsiifikat. Suurbritannias hakati samuti Delfi meetodit kasutama 1994. aastal, kui hakati valima rahvuslikke teaduslik-tehnilisi prioriteete. Kuid erinevalt Prantsusmaast ja Saksamaast, ei mindud jaapani kogemuse jäljendamise teed pidi (näiteks Prantsusmaal puudutati ekspertide küsitlemisel ka riisikasvatusega seonduvaid probleeme, mis näitab otsest jaapani metoodika kasutamist). Suurbritannia uus riiklik teadusliku poliitika prioriteetide kindlaksmääramise mehhanism
annaabi.ee 
