kompenseerimise põllumajanduses ja põllumajanduse ülemineku põhiliselt talumajapidamisele ja teistele eraomandusel rajanevatele ettevõtluse vormidele. Seejärel lasti ka põllumajndussaaduste realiseerimishinnad vabaks. Põllumajndustootmisele avaldas kõige suuremat mõju endiste ühismajandite lagnemine või tootmise ümberkorraldamin. Selle tagajärjel vähenes tunduvalt põllumajndustoodangu kogumaht. Tekkinud või taastatud talud olid nõrga tootmispotensiaaliga ega suutnud eesti vajadusi rahuldada. Põllumajanduslik tootmine vähenes perioodil 19901994 poole võrra. Alates 1991. aastast on põllumajanduse suhteline osatähtsus Eesti majanduses vähenenud. Taasiseseisvunud Eesti tööstussektorite olukord 1990. aastatel Eesti tööstuse struktuur, mis oli välja kujunenud 1989. aastaks, ei vastanud taasiseseisvunud ja plaanimajanduselt turumajandusele ülemineva Eesti Vabariigi vajadustele. Seetõttu toimus
kõrgemaks, et piima tootjale on tasuvam korraldada poegimiste graafik aastaringseks. · Sellega võidavad nii piima tootja kui töötleja · Kuna poegimiste reguleerimine järjestikuse innatsüklite möödalaskmistega tekitab ahtrust, tuleb poegimiste graafikut korraldada aastaringseks eelkõige mullikate seemendusaja reguleerimisega. · Reproduktsioonil ja aretusel on määrav osa piimajõudluse suurendamisel. · Aretuseks tuleb kasutada hea tootmispotensiaaliga lehmi, sest madala piimatoodanguga lehmade järglased on enamasti suhteliselt madala piimajõudlusega isegi siis, kui seemendamiseks kasutatakse tipptasemel pullide spermat. · Seda saab leevendada embrüosiirdamise abil. · Embrüosiirdamise põhimõte seisab kõrge piimajõudlusega lehmade viljastatud munarakkude siirdamises geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või lehmade emakasse.
annaabi.ee 
