nim. Mäendusinstituudi Filiaal Kohtla-Järvel, NIPI Silikaatbetooni instituut jne. Praktiliseks väljundiks oli Kiviõli kaevanduse sulgemine, kus täideti 30000 m3 kaeveõõsi maapealsete objektide kaitseks. Seega Eestil on olemas kogemused ja kompetents selles valdkonnas. Tööd seiskusid 1995. aastal. Tulevikuplaanid Eesti Energia kaevanduste, Eesti elektrijaama ning õlitööstusega tutvunud Jordaania ministrile pakkusid meie põlevkivi kasutamise kogemus ning tootmislahendused suurt huvi. "Põlevkivitööstus avaldas meile muljet. Soovime, et meil oleks tulevikus ka selline õlitehas ja elektrijaam," olid Jordaania ministri sõnad. Eesti Energial on Jordaanias kaks paralleelset arendusprojekti, õlitehas ning põlevkivielektrijaam. Energiafirma teatel on välismaal arendatava õlitööstuse oluliseks aluseks 2012. aastal Narva lähistel valmiv uue põlvkonna tehnoloogiaga põlevkiviõlitehas Enefit-280.
Lisaks töötlevad nad ümber oma üleliigseid T-särke. Puuvilla ümbertöötlemine säästab 20 000 liitrit vett 1 kg puuvilla kohta. [4] 7.2.3. Tootmise efektiivsus Liigagi palju energiat ning tootmiseks vajaminevaid materjale tarbitakse ebaefektiivselt. Tekstiilivabrikutest ning õmblustehastest võib leida tohututes kogustes materjalide jäätmeid ning ümbertöötlemata tooteid. [8] Oluline on leida kõige ökoloogilisemad ja ökonoomsemad tootmislahendused. Kui ei leita õiget lahendust, läheb hind väga kalliks, sest palju materjali läheb lihtsalt raisku. [30] Näiteks Esimese maailmasõja ajal kujundati lõiked nii, et need raiskaksid võimalikult vähe riiet ning tekiks vähem jääke. Niiviisi vähendati riideprügi 10% võrra. [4] 7.2.4. Alternatiivsed kütused ja kahjuritõrjevahendid Vajaminevat energiahulka saab vähendada tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmisega.