Kesksed aspektid seotud kulude registreerimi- se ja hindamisega. Nimet. eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse 3 põhiül.: · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine, · kululiikide klassifitseerimine, · objektiivsete kuluandmete edastamine vastavalt kuluarvestuse eesm. määratl. valdkondadele, st. kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. Kululiikide eristamise alus - e/v põhitegevuse (sh. tootmisteg.) protsessile mõjuvad tegursüstee- mid, mille abil määratl. tootmisl. ja tootmisvälised kulud, materjali-, tööjõu- ning teeninduskulud jt. Eeld. kulude käitumislike aspektide jälgimist. Nimet. aspektide kajastam. peab arvest. juba e/v kontoplaani koostam. käigus. Tegursüst. jälgim. on lähtepunktiks objektiiv. kuluandmete saam. e/v tegevustsükli iga etapi kohta. Eelduseks e/v tegevustsükli tehnol. kaardi olemasolu. Lõppkokku- võttes peavad e/v tegevuse eri staadiumide lõpu kulud olema objektiiv. mõõdet. Vajal. nii finants-
suhtlem. ja koostööd. Suhtlemine - org-i teg. koordin.- ja kontr.vahend, mõjut. org-i siseseid protsesse ja ühend. need ühtseks tervikuks. Koostöö eeldab kõigi org. liikmete tasakaalust. tegevust, tagab org-i pideva ja ühtlase teg., ka vä- liskeskk. muutum. tingim. 1) E. Goldratti (1998) piirangute teooria. Propag. mõtlemisprots. lihtsust., soovit. tehnil. üksik- asjadesse ja keeruliste matem. algoritmide tasemele mitte laskuda. Kritis. ühekülgsete eesm. ja mõõdetavate tootmisl. näitaj. kasutam. juhtim., sh. toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuv. in- vest. ja org. juht. Märgib, et lisaks füüsil. piirangutele on olul. nn. käitumusl. piirangud. Juhtim. tõ- hust. eeld. tegutsemisalaste piirangutega arvest. ja senise teg. olul. muutmist. 2) C. Handy (1996) föderaalse org-i kontsepts. Väidab, et org. peab ennast detsentralis. ja väär- tust. koostöövaj. Võimu tuleb deleg. allapoole. Org-i edukas teg. olen. kõigi tööt. motiv. ja tööle pühendum
annaabi.ee 
