vähendada otsese tööjõu, materjalide või masintundide hulka või hinda. Mõned ühikutasandil võetud meetmed võivad olla kasulikud, kuid paljudel juhtudel ei ole neis erilist arenemisruumi. Neljandaks probleemiks võib lugeda kasutamata võimsuste kulu kajastamist raamatupidamises. Sellise kasutamata ressursi maksumust tuleks vaadelda kui eraldi juhtimiskulu artiklit ning kajastada perioodikuluna. Kasutamata ressursi maksumust ei peaks kajastama tootmiskuluna ja ei tohiks seda kanda toote või teenuse omahinda. Paljud firmad jaotavad aga tootmisvõimsusega seotud kulud eelarvelise või tegeliku tootmismahu peale. Selline protseduur põhjustab tootmiskulude korrapäratut kõikumist tootmismahu muutudes ja võib viia “ surmaspiraalini”. Ennustatav nõudluse langus ja eeldatav toodangu hulga langus põhjustab kasutamata võimsust, toodetud ühiku omahinda lülitatakse suuremad kulud. Siit edasi on surve müügihinna tõusule, mis
Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85). Mõne ettevõtte arvestuspõhimõtted ja süsteemid ei ole sobivad kohustusliku finantsaruandluse koostamiseks. See on tingitud ebaõigest majandustehingute registreerimise sisemisest kontrollist see tähendab, et tehinguid ei registreerita finantsarvestuses korrektselt või jäetakse üldse registreerimata. Sellised situatsioonid toovad kaasa vead raamatupidamiskontodel ja samuti aruandluses ning selle
annaabi.ee 
