Kaotajad pidid maksma reparatsioone ehk kahjutasu. Riigipiirid jagati ümber kaotajate kahjuks Riigipiiride muutmise tõttu osa inimestest sattus teise riigi territooriumile elama. Eriti sakslased! Maailmakaardile ilmusid täiesti uued riigid: tsehhoslovakkia, eesti, läti, leedu. Suured impeeriumid jagunesid väikesteks riikideks. Nt. Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa. Sõja mõju majandusele avaldus selles, et Senised majandussidemed ja tootmiskorraldused aeti segi Tarbekaupade tootmine vähenes Hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu Kehtestati üldine töökohustus Võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida Kasvasid suurettevõtete kasumid Majanduselu hakati tugevalt reglementeerima ja kontrollima Riik sekkus majanduselu juhtimisse Riik toetas ettevõtteid kes tegid sõjatoodangut, see laostas väiketootjaid Uuendused sõjapidamises: Kaeviku ehk positsioonisõda
äärmuseni sotsiaalseid probleeme, · sõda halvendas inimeste elatustaset, · toiduainete nappus viis mitmel pool näljani, enamikes sõdivates riikides hakati toiduaineid jagama kaardisüsteemi järgi. · Sõda purustas vanad moraalinormid ja tavad, tõi kaasa suuri vaimseid kannatusi, · samas avardasid kokkupuuted võõraste kultuuridega inimeste maailmapilti. Sõda ja majandus: · sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused · kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele · tarbekaupade tootmine vähenes · hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu · kehtestati üldine töökohustus · võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida · riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid · riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima
vastaste abivahenditele vähem edukaks. Saksa sõjaväes rahutused, rahval oli nälg. Prantsusmaa plaanis Saksa täieliku purustamist, Atanti tugevdas USA toetus. Tehnilised uuendused: Kaevikud · Miinipildujad · Kuulipildujad · Mürkgaasid · Tankid · Lennukid (luurelennukid ja tsepeliinid) · Automaatkäsirelvad · Kauglaskesuurtükid · Allveelaevad · Autode levik Mõju majandusele: sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorraldused kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele, tarbekaupade tootmine vähenes, hakati kasutama naiste, noorukite ja sõjavangide tööjõudu, kehtestati üldine töökohustus, võeti vastu seadused, mis keelasid esitada palganõudmisi ja streikida, riiklikud tellimused sõja vajaduste raahuldamiseks kasvatasid suurettevõtete kasumeid , riikide majanduselu hakati tugevalt kontrollima, riik hakkas jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet