piirkasulikkuse ja piirtootlikkuse teooriate elementidega. Sotsiaaldarvinist. T. Vebleni arvates põhineb ühiskonna areng mõtlemise (institutsioonide), harjumuste loomulikul valikul. Vanade ja uute institutsioonide võitlus. Ühiskonna ajalooline areng on teinud läbi majandusinstitutsioonide evolutsiooni. Lähtestaadiumiks pidas Veblen metsluse perioodi. Peamine võitlus toimus siis inimese ja teda ümbritseva looduse vahel. Tootmiskogemuste omandamine ja tootmistehnoloogia täiustamine tõid kaasa tööviljakuse kasvu ja tootmisülejääkide tekkimise. Sellised ülejäägid omandatakse üksikute poolt. Taoliselt hakkavad arenema enesearmastuse ja enesejaatuse institutsiooni aktid, mis varem olid alla surutud. Kujunes uus mõtlemis- ja käitumislaad. Kollektiivsed institutsioonid hääbusid, valitseva seisundi saavutas eraomandus. Metslusele järgneb barbaarsuse ajastu
(PARIM- kõige tõhusam; VÕIMALIK- antud arengutasemel tehnika, mis on majanduslikult kättesaadav; TEHNIKA- Hõlmab nii tehnoloogiat kui käitise kavandamist,ehitust, hooldamist, käitust ja käigust kõrvaldamist). Eesmärgiks jäätmete vähendamine ja nende tekke vältimine; Vähemohtlike ainete kasutamine; Ainete taaskasutus ja ringlus; Uue tehnoloogia ja teadusliku progressi kasutamine; Emissiooni päritolu selgitamine; Tootmiskogemuste kasutamine; Keskkonnaseire; Energia efektiivne kasutamine; Õnnetuste ja avariide vältimine; Keskkonnakvaliteedi standardite arvestamine. 3.2 Hajuallikad Kindla asukohata allikaist lähtuv reostus. Haarab laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga. Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed): · Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest