Samadel põhjustel ei kasutata põlevkivi ka kütusena väikekatlamajades. Esimesteks riikideks, kus põlevkivitööstus tekkis, olid Prantsusmaa (1838) ja Sotimaa (1850). Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi ka Venemaal, Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Saksamaal ja Rumeenias. Põlevkivivarusid on leitud USA-s, Marokos, Jugoslaavias, Süürias ja mujalgi. Eesti maardla ekspluateerimise jooksul on kaevandatud üle 870 mln tonni põlevkivi, mis koos tootmiskaoga moodustab ligi 1,6 mld tonni, sama palju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi Kohtla-Järve piirkonnas, sealt lääne, lõuna või ida suunas minnes põlevkivikihtide paksused (ja sellega koos ka kogu ladestuse paksus) vähenevad. Üldine Eesti leiukoha põlevkiviladestise paksus, lähtudes tootsatest kihtidest, on 2,5...3,2 m, millest 1,8...2,6 m moodustavad põlevkivi- ja 0,6...0,7 m lubjakivikihid
põhjendatud. Esimesteks riikideks kus põlevkivi tööstus tekkis oli Prantsusmaa 1838 ja Sotimaa1850. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi ka Venemaal, Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Saksamaal ja Rumeenias. Põlevkivi varusid on leitud USA-s, Marokos, Jugoslaavias, Süürias ja mujalgi. Eesti maardla ekspluateerimise 3 jooksul on kaevandatud üle 870 mln t põlevkivi, mis koos tootmiskaoga moodustab ligi 1.6 mld t, samapalju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Alternatiivid traditsioonilisele naftale On üsna selge, et traditsioonilise nafta varud hakkavad peatselt väheseks jääma. Millised võiks olla alternatiivid? 1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on