ehitusmaterjaliks. Puitmajade tootmise tööstusest Eestis Käsitsi raiutud ümarpalkelamute püstitamisel on Eestis sajanditepikkused traditsioonid kuna Eesti talumajad on läbi sajandite ehitatud kohalikust männi- ja kuusepalgist. Eestis on säilinud üle 300 aasta vanuseid palkehitisi, mujal põhjamaades leidub aga ka 800 ja isegi 1000 aastaseid puithooneid. Puitmajade tööstusliku tootmise ajalugu Eestis hakkas arenema möödunud sajandi 50 aastatel kus Metsamajandite tootmisbaasides alustati kokkupandavate puitmajade tootmist nii freespalgi kui kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tööstuslik tootmine arenenud eraldi tööstusharuks kus tegutseb enam kui 30 firmat aasta käibega ~ 600 miljonit krooni millest eksport moodustab ~ 85-90% . 2000. aastal eksporditi Eestis toodetud puitmaju 29. riiki millest suurema osatähtsusega oli Saksamaa 59%, Norra 14%, Soome 7% Täna toodetakse tööstuslikult nii ümar kui kandilisest freespalgis maju, käsitsi
õli ja kütuse leke, masina jahutussüsteem peab toimima normaalselt Tootmisväljakute ümber rajatakse tulekaitsetsoonid, mis takistavad tule levikut mõlemas suunas. Selle laius 75 m (I tulevöönd) milles lehtpuud. Sissepool on kraav. Ribad peaksid olema puhtad, ladustamine pole lubatud. Juuritud kännud ja puude jäätmed tuleb välja vedada, mitte põletada. Vajaduse korral paisutatakse vesi, ehitatakse süvendid ja nende juurdepääsukohad, et saaks pumpadega vee kätte. Tootmisbaasides ja masinate platsidel peavad olema liivakastid, veenõud, metallkastid õliga määr- 3 dunud puhastuslappide jaoks, esmaste tulekustutusvahendite kilbid, suitsetamiskohad liivaga, šlakiga ja veenõuga. Masinad tuleb puhastada suruõhuga või pesta 2...3 korda päevas. Soopinnal ekspluatatsioonilise niiskuse 75...79% juures turvas reeglina ei sütti. Võib süttida alla 69% (madalsoo)....72% (raba) niiskuse korral. Seega läbikuivanud kraaviperved
annaabi.ee 
