ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. Aktsionäride dividendid olid hiiglaslikud (ulatusid 50-80%-ni). Samal ajal aga tööliste reaalpalk vähenes ühe kolmandiku võrra. (Ibid: 159) Kui lõppes Esimene maailmasõda, siis lõppes ka Jaapani majanduse sõjaaja suur buum, sest Euroopa riigid suurendasid oma kaupade väljavedu Aasiasse ning Jaapani ettevõtjad kaotasid oma monopoolse seisundi. 1920.-ndate alguses tabas Jaapani majandust mõõn, sest sõjaajal loodud tootmisaparaat ületas rahuaja vajaduse. Seda võib pidada kohanemiseks sõjaaja majandusest rahuajamajanduseks. Jaapanlaste jaoks tekkis uus nähtus - tööpuudus. Mõõna perioodile järgnes majanduselus elavnemine. Suurettevõtete arv kasvas üle kolme korra, võrreldes Esimese maailmasõja eelsega. Samal perioodil kasvas aktsiakapital kuus, terasesulatamine kaks ja puuvillatööstus peaaegu kolm korda. Rasketööstuse osatähtsus küll
Jaapani 1920-1921. aasta majanduskriis Esimene maailmasõda oli Jaapanile tõukeks majanduse arendamisel. Sõja ajal haaras Jaapan endale turge Kuag-Idas ja Kagu-Aaasias. Nii oli sõja lõpuks peaaegu pool Hiina väliskaubandusest Jaapani firmade käes. Jaapani majanduse edu oli aga lühiajaline. Pärast esimese maailmasõja lõppu suurenadsid Euroopa rigid oma kaupade väljavedu aasiasse ning Jaapani ettevõtjad kaotasid oma monopoolse seisundi. Sõjaajal loodud tootmisaparaat ületas rahuaja vajaduse. Kriis sai aga alguse just krediitisüsteemist. 1920. kevadel läks pankrotti mitukümmend Jaapani panka ning tekkis krediidisfääri kriis.Tunduvalt vähenes ka tööstustootmine. Uueks nähtuseks Jaapani majanduses olid ka töötud. Jaapani 1927. aasta ületootmiskriisi tunnused 1927. aastal hakkasid tekkima ületootmise tunnused. Algasid pangakrahhid. Vähenes puuvillatarbimine. Seoses agraarkriisiga hakkaisd vähenema puuvillasaaduste hinnad. Jaapani (1946-1949.a
annaabi.ee 
