· Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. · Meeste osakaal on riigis suurem. · Ühe naise kohta on keskmiselt 1.06 meest. · Mehi on 2,944,632 ja naisi 2,726,056. Rahvuseline ja usundiline koostis · 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased. · Ülejäänud 3% on põhiliselt teistest aafrika ja araabia maadest sisse rännanud. · 97% elanikkonnast on muhameedlased, valdavalt sunniidid. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. · Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola. · Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega. Pilte
90% inimestest elab vähem kui 4 10%-l kogu alast, põhiliselt rannikualadel. Loomulik juurdekasv ehk iive Liibüas on sündimus 27 ja suremus on 4 , seega on Liibüa iive positiivne 23. Linnastumine ehk urbaniseerumine Liibüa rahvastikust elab linnas 86% . Suures osas koondunud kahte suuremasse linna Tripoli ja Benghazi. Rahvastiku tihedus nendes linnades ületab 3000 in/km². Hõive ehk inimeste tegevusalad Tähtsaimaks tootmisalaks on nafta. Veel toodetakse maagaasi ja kaevandatakse raua- ja mangaadimaaki ja keedusoola.Tegeletakse käsitöö, põllumajandusega, eriti puuviljakasvatusega, karjapidamisega ja kalandusega. 5 Rahvuseline ja usundiline koostis 97% Liibüa elanikkonnast moodustavad araablased. Ülejäänud 3% on põhiliselt teistest aafrika ja araabia maadest sisse rännanud. 97% elanikkonnast on muhameedlased, valdavalt sunniidid Ränne ehk migratsioon
Selle eesmärgiga kulutati ka suurem osa Tartu rahulepingu alusel Nõukogude Venemaalt saadud 15 miljonist kuldrublast. 1923. a. puhkenud majanduskriisi käigus katkestas oma tegevuse enamik tööstusettevõtteist ilmsiks tuli tööstuse eelisarendamise võimatus. 1924. a. võeti kurss põllumajanduse eelisarendamisele ja valitsevad ringkonnad püüdsid nüüd kujundada põllumajanduse Eesti majanduse määravaks tootmisalaks. Põllumajandustootmise aluseks sai deklaratsioon põllumajanduse nn "taanistamise" kohta, s.t. põllumajanduse spetsialiseerimisest loomakasvatussaaduste, eeskätt piima ja piimasaaduste (koorevõi) ning peekoni tootmisele ja nende väljaveole Lääne-Euroopa suurriikidesse. Mida õnnestus põllumajanduse "taanistamise" osas saavutada? Loomakasvatusharudest edenes jõudsamalt piimakarjakasvatus kui Eestis põllumajanduse juhtiv kaubaharu
mille peale asetati taldrikud. Söömise ajal hetiit istus ja tema tooli seljatoe kõrgus oli tema ühiskondliku positsiooni tundemärgiks. Ühiskonnast Eelpool mainitud Böghazköy'st leitud kirjalike dokumentide põhjal võib jälgida tootlike jõudude ja tootmissuhete arengut hetiitide impeeriumis alates u.17. sajandist e.m.a. Sellel ajal on hetiitidel juba põhiliselt seljataga teine suur ühiskondlik tööjaotus, käsitöö eraldumine põllundusest. Kõige tähtsamaks tootmisalaks on põllumajandust, milles domineerib karjakasvatus, kuid küllalt kõrgel tasemel on juba ka põlluharimine. Levinud on ka söe ja metallide kaevandamine, kästiöö on saavutanud kõrge spetsialiseerumise astme ja linnades käib elav kaubanduslik tegevus. Metallist tööriistad on peamiselt pronksis. Kuigi domineerib naturaalmajandus, on üsnagi laialt levinud ka kaubaline tootmine ja raha kasutamine hõbekangide näol.