kogutootlikkus (väljund/kõik sisendid, nt müügimaht/turustuskulud). Hindamine ja analüüs Pärast tootlikkuse taseme mõõtmist tuleb saavutatud tulemusi hinnata ja analüüsida. Tootlikkuse hindamine ja analüüs on teineteisega seotud. Hindamist võib käsitleda kui analüüsi esmast ja lihtsamat osa. Tootlikkuse hindamisel saab kasutada mitmeid meetodeid: x Tootlikkuse võrdlusanalüüs ehk benchmarking-analüüs. Eelkõige ettevõtte tootlikkuse võrdlemine teiste ettevõtete tootlikkustega, eesmärgiga leida parim ehk eeskuju vääriv ettevõte ja parandada oma tulemust. Võrdlusanalüüs peaks andma vastuse kolmele põhiküsimusele: o Kus me praegu oleme võrreldes teistega? o Kus me tahaksime olla? o Mida peame tegema, et sinna jõuda? x Tootlikkuse seoste lihthinnang. Tootlikkuse taseme või kasvu võrdlemine ettevõtte teiste oluliste näitajate, kuid seejuures ei analüüsida sügavuti põhjuseid. Tüüpiline on siin tootlikkuse kasvu võrdlemine
kogutootlikkus (väljund/kõik sisendid, nt müügimaht/turustuskulud). Hindamine ja analüüs Pärast tootlikkuse taseme mõõtmist tuleb saavutatud tulemusi hinnata ja analüüsida. Tootlikkuse hindamine ja analüüs on teineteisega seotud. Hindamist võib käsitleda kui analüüsi esmast ja lihtsamat osa. Tootlikkuse hindamisel saab kasutada mitmeid meetodeid: x Tootlikkuse võrdlusanalüüs ehk benchmarking-analüüs. Eelkõige ettevõtte tootlikkuse võrdlemine teiste ettevõtete tootlikkustega, eesmärgiga leida parim ehk eeskuju vääriv ettevõte ja parandada oma tulemust. Võrdlusanalüüs peaks andma vastuse kolmele põhiküsimusele: o Kus me praegu oleme võrreldes teistega? o Kus me tahaksime olla? o Mida peame tegema, et sinna jõuda? x Tootlikkuse seoste lihthinnang. Tootlikkuse taseme või kasvu võrdlemine ettevõtte teiste oluliste näitajate, kuid seejuures ei analüüsida sügavuti põhjuseid. Tüüpiline on siin tootlikkuse kasvu võrdlemine