komponendi) praktilisi/reaalseid kulusid, tulemeid ja kasumimäära nii indiviidile kui ka 1 ühiskonnale tervikuna. Uurimustes on arvesse võetud, et kulutused haridusele hõlmavad lisaks otsestele koolituskuludele ka saamata jäänud tulu, mida õppija oleks teeninud, kui ta oleks töötanud. Parem haridus peaks viima kõrgema tootlikkuseni ning seega ka kõrgema sissetulekuni. Viimati esitatud seisukoht tuleneb inimkapitali teooriast. Mikroökonoomiliste uurimuste (nt Mincer, 1974) kohaselt suurendab iga täiendav aasta haridusasutuses indiviidi sissetulekut ligikaudu 6% aastas. Kuid lisaks mikrotasandile omab tööjõuturul asuvate inimeste haridustaseme tõus ka üldriiklikku tähtsust. Indiviidi otsus tarbida rohkem haridusteenuseid võib avaldada mõju tema naabrite sissetulekutele
puhastamiseks kasutatavad toksilised ained (Ibid.) 7 2. GLOBAALSED NAFTARESERVID See peatükk käsitleb lähemalt naftareserve minevikus ja olevikus. Peatükis tuuakse välja mõistete naftareserv ja naftaresurss erinevused ning sõltuvus teineteisest. Tuuakse välja põhilised meetodid, kuidas uurida reservides olevat naftakogust. Kirjeldatakse, kuidas jõuda naftareservide maksimaalse tootlikkuseni. Samuti käsitletakse naftereservide esinemist riigiti, regiooniti. Eraldi on väljatoodud ka informatsioon naftareservide kohta Eestis. 2.1. Naftareserv ja naftaressurss Mõiste naftareserv tähendab tõestatud koguseid, mida saab ammutada praeguse hinna ja tehnoloogia juures. Mõiste naftaressurss tähendab tõestatud kogust, mida hetkel ei saa tehnoloogilistel või majanduslikel põhjustel ammutada. Naftaressursid ja naftareservid kokku
annaabi.ee 
