karpkala ca 30 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000- 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist. Lisaks eeltoodud kalaliikidele tegeletakse Eestis ka angerja, tuuraliste ja ilukarpkalade kasvatamisega (Põllumajandusministeerium). Eestis on tegutsev Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Vähikasvatajate Tulundusühistu ja tootjaorganisatsioon Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, mis aga ei hõlma kõiki Eestis vesiviljelusega tegelevaid ettevõtteid. Vesiviljelusmeetodid Ekstensiivne vesiviljelus Kõige varasem vesiviljeluse vorm seisnes veeloomade sulgemises kaldalaguunidesse, tiikidesse või väikestesse madalatesse järvedesse, nii et neid oli võimalik vajalikul hetkel hõlpsalt välja püüda. Sellise vesiviljeluse algus ulatub kiviaega, kui inimene hakkas loodusressursse mõjutama
aastal 12,8% (Joonis 12). Venemaale eksportimisel on olnud läbivaks probleemiks ajutised impordikeelud. Ukraina turu probleem on nn indikatiivhinnad, mis tõstavad kalatoodete hinda ligikaudu 30%. Pidevad takistused ja ettearvamatud probleemid panevad kilu ja räime turustamisega tegelevad ettevõtted väga raskesse olukorda. 7.3. Tootjaorganisatsioonid Eestis tegutseb hetkel kolm kalapüügiga tegelevat tootjaorganisatsiooni, kes töötlevad kilu, räime ja turska ning üks vesiviljelejate tootjaorganisatsioon, mis tegeleb angerja ja vikerforelli tootmisega. Tootjaorganisatsioonid tagavad oma kaluritele kala eest väärilise tasu, , samuti seisavad ka selle eest, et saada töödeldud toodangule võimalikult head turustustingimused. Kuna ettevõtted töötlevad ühiselt, on pakutavad mahud suuremad ja ka kala kvaliteet ühtlane. Selle eelisega on kergem opereerida idapoolsetel turgudel, kus soovitakse suuri koguseid. Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 3.1 ,,Ühistegevused"
annaabi.ee 
