alles seejärel sissenõudekulud. Maksmata põhinõude kohtu korras sissenõudmisel peab võlgnik maksma kohtukulud, kuid need ei tohi olla suuremad kohtumenetlusseadustikus sätestatust. 45 Maksimummäärad sissenõudmiskuludele kehtisid Soomes juba 2005.aastast ja uute kehtestamisel võeti aluseks inflatsioonimäär ning teenuste hindade muutus tootjahinnaindeksi põhjal. Lisaks arvestati sellega, et sissenõudmismenetlusprotseduurid on muutunud automatiseeritumateks ning kuluefektiivsemateks. Peamiseks põhimõtteks on nõudekulude mõistlik suhe võla suurusesse, mistõttu tuleb eelkõige arvesse võtta tehtud töö hulk ja tegelikkuses tekkinud kulud ning iga järgneva võlateate eest võiks küsida maksimaalselt poole esimese võlateate kulude summast. Tasu võib nõuda mitte rohkem kui 2 maksenõude ja 1 maksegraafiku eest, et vältida
SKP deflaatorit arvutatakse Paasche hinnaindeksina, ehk deflaatori leidmiseks kasutatakse jooksva perioodi kaubakogust. 3) tööstustoodangu tootjahinnaindeks mis iseloomustab Eestis valmistatud toodete hindade muutust. Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused. Tootjahinnaindeksi arvutused hõlmavad Eestis tegutsevaid tööstusettevõtteid (sh ka elektri- ja soojusenergiat tootvaid), arvesse võetakse 560 toote hinnamuutusi; 4) ehitushinnaindeks mis iseloomustab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja materjal. Indeksi arvutamisel arvestatakse nelja ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstushooned ja ametihooned