Tema arengukäik on järgmine: Pruunsüsikivisüsiantrasiit. Kivisüsi on tekkinud kõrgemate taimede jäänustest enam kui 250 miljonit aastat tagasi karboonis ehk kivisöeajastul. Kuna taimne aines on osaliselt kivistunud, loetakse kivisütt fossiilkütuseks. Kivisüsi peitub maapõues kihtide või lasunditena. Selle kättesaamiseks rajatakse kaevandused. Kivisöe kasutuselevõtt kütusena kutsus esile tööstuslike pöörde. Ka tänapäeval kasutatakse kivisütt nii elektrijaamades energia tootiseks kui ka kodudes kütmiseks ja toidutegemiseks. Kivisöe kasutamine on viimase 50 aasta jooksul muude fossiilkütuste, näiteks nafta kasutamise tõttu vähenenud.Arengu suunas suureneb maavara süsinikusisaldus ning väheneb tahke jäägi ehk tuha sisaldus. Kõige täielikumalt on söestunud antratsiit, seepärast on see eriti väärtuslik kütus(põleb suisuta, nõrga leegiga)Enamik kivisöemaardlaid on moodustunud karboni ehk kivisöe-, permi ja juura ajastul.
o Naatrium- organismis on vaja närviimpulsi edasiliikumiseks reguleerib ATP tootmist, Saab: lauasool, spinat, piim. o Kaalium- organismis vaja närviimpulsside edasiliikumiseks, moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist. Saab:herned, kartulid, tomatid, banaanid.. o Magneesium- vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks, Saab: pähklid, sojaoad, kakao o Kloor- membraantranspordi ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi ka maohapete tootiseks, Saab: loomsed toiduained, lauasool o Jood- organismis vaja kilpnäärme normaalseks tööks. Saab: mereannid o Hapnik- vajalik ainete oksüdeerumiseks, Saab: hingates o Vesinik- loob organismis vesiniksidemeid, mis aitavad valkudel koos püsida, Saab peaaegu kõigist orgaanilistest ainetest. o Raud- vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hemoglobiini tootmiseks; Saab: punane liha,
annaabi.ee 
