preestrinna ehk püütia. Arvati, et ta vahendas Apolloni enda ettekuulutusi, seetõttu tuntud üle kogu Kreeka, tema juures käis näiteks ka Herakles pärast seda kui Hera oli talle hullusehoo saatnud. Enne ennustamist käis püütia Kastaalia allikas, seejärel ohverdati kits. Seejärel läks püütia maa-alusesse kambrisse, adyton'i, mis asus templi all. Seal laskus ta transi ning suhtles Apolloniga, saades temalt küsija jaoks ettekuulutusi ja otsuseid. Apollonilt kaitse saamiseks tooti püütiale ohverduseks loorberi oksi, raha ja must oinas. Hellenistliku traditsiooni järgi laskus püütia transi vulkaanilise vingu abil, mis immitses kaljulõhest (seda pole ei 100% kinnitatud ega ümber lükatud). Olümpia Seal on pühamu, mis pühendatud Zeusile. Alates 776. aastast peeti seal Zeusi auks iga nelja aasta järel mänge. Seal ümbrusest on leitud veel pühamuid, mis võisid olla pühendatud Kronosele, Gaiale, Aphroditele jt. Vanim pühamu oli heraion, pühendatud Herale.
Skulptuur ei leidnud Venemaal kuigi palju viljelemist. Õigieusu kirik suhtus sallimatult paganausu ebajumalaid meenutavatesse skulptuuridesse. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Koos arhitektidega tulid ka kunstnikud, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja ka seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on aga ikoonimaal. Esimesed ikoonid legendaarse kuulsusega Vladimiri Jumalaema tooti Bütsantsit ja sealt pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. 2. Hollandi kunst 17. Sajandil Hollandi maalikunst elas 17. sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust. Allegooria ja mütoloogia ei huviatnud inimesi. Peamiselt telliti maastikke, natüürmorte, olustikumaale ja lähedaste portreid või grupiportreesid
annaabi.ee 
