Nii töökuluarvestust, protsesskuluarvestust kui ka operatsioonikuluarvestust kasutatakse lähtuvalt kuluarvestuse süsteemi ülesehitusest kombineerituna nii tegelikel kuludel, normkuludel kui standardkuludel põhinevate kuluarvestuse süsteemidega. (3, lk15) 17 TEGEVUSEL BASEERUV KULUARVESTUSMEETOD Protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse meetodite põhimõtete alusel jaotatakse tootmislikud üldkulud tooteliikidele peamiselt mahupõhiste näitajate (töötunnid, masintunnid, põhitöötajate palgad jms). Need meetodid aga tekkisid ja võeti kasutusele juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel. Praegusel ajal on aga tootmis ja majanduskeskkond tänu tehnoloogilisele arengule palju muutunud, ning seetõttu ei pruugi ka traditsioonilised kuluarvestusmeetodid anda enam kõige õigemat tulemust. Traditsiooniliselt oli kulukandja toode. Järjest enam aga vaadatakse tänapäevases turumajanduse
toodanguühiku kohta. Lisaks tänases Eestis on paljudel juhtudel tootmisvõimsused alakoormatud ja tellimuste saamine sesoonne, mistõttu vahepealsed tootmislikud üldkulud suurenevad ebaproportsionaalselt otsekulude suhtes ja nende jaotamise metoodika omab suuremat osatähtsust. Probleeme on ka traditsiooniliste kalkulatsioonimeetodite kasutamisel seotud mahupõhiste jaotusbaaside kasutamisega. Praktikas jaotatakse tootmislikud kaudkulud tooteliikidele protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse põhimõtete alusel peamiselt mahupõhiste näitajate ( töötunnid, masintunnid, palgafond jne. ) baasil. Niisugust jaotusbaasi hakati kasutama juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel: siis domineerisid otsesed tööjõukulud ja sellest tulenevalt jaotati tootmislikke üldkulusid proportsionaalselt tööjõukuludega. Nüüdisaja tootmises on materjalimahukus vähenenud, tänu uutele materjalidele , tootmise tehnoloogiale jms.