missugused jäävad seisma. Eri valdkonnad ( autotööstus, toiduainete tootmine jne) kasutavad eri vöötkoodi standardeid. Vöötkoodide kasutus algas 1970.aastatel, hoogustus 1980.aastatel, kuid 1994.aastal kasutas isegi USA-s vaid 10 % firmadest vöötkoode. Nüüdseks on olukord radikaalselt muutunud. Kauba asukoha märgistamiseks laos kasutatakse ka värvikoode. Käsitsemist kergendavad universaalsed tootekoodid, arvutiga loetavad sümbolid ja numberkoodid. Puuduliku info tagajärjel jõuab kaup vale adressaadini või käsitsetakse kaupa valel viisil. Sel on järgmised majanduslikud tagajärjed: · Kulud valelt adressaadilt tagastatud toote käsitsemisel · Kulud kauba valest käsitsemisest põhjustatud kahjustusest · Reklamatsioonidega kaasnevad kulud · Müügipunktis kauba puudumisest tulenevad kulud · Keskkonnakulud. 1.2.1.4. Turunduses osalemine
Koodi ülesehitus on keerukas. Kood võimaldab esitada 13 või 8 numbrit, seejuures üks numbritest arvutatakse lähtuvalt ülejäänutest. Seega saab kodeerida 12 või 7 numbrit. 13 Automaatne tuvastamine 335 Tootekoodid on ette nähtud erinevate kaupade identiitseerimiseks jae- ja hulgikaubanduses. Koodisüsteem on üleilmne ja seda tööd koordineerib EAN International (EAN – European Article Numbering). Kõik koodid on ülesehituselt sarnased. Eri riikides juhivad sellealast tegevust rahvus- likud organisatsioonid. Eestis on selleks MTÜ EAN Eesti.
annaabi.ee 
