ühinemise ja ametliku ühinemisprotsessi algust. Eristandardid, kvaliteedinõuded ja muud normid ning õigusnormide vahelised erinevused ja keerukad haldusprotseduurid võisid kujuneda olulisteks turulepääsu takistavateks kaubandustõketeks. Üks võimalus kaubandustõkete kaotamiseks oli ühtlustada kindlad raamistikud (näiteks standardid, haldusnõuded, tolliprotseduurid, tootekatsetused, sertifitseerimine jne). Seepärast oli vastavusseviimine Euroopa Liidu kvaliteedistandarditega Eestis üks ühinemiseelse etapi peamisi eesmärke. Eesti lõppeesmärk oli ühtlustada kõigi asjaomaste valdkondade kõik õigusnormid acquis communautaire'iga (ELi kõikide õigusaktide üldnimetajaga). . 1998. aasta märtsis käivitusid Eesti ja Euroopa Liidu vahelised ühinemisläbirääkimised. Aastail 1998 1999 toimus niinimetatud sõelumine, mis
Lähteülesande vormistada kirjalikult, panna paika konkreetsed sihid, eesmärgid, ülesanded, tulemused, tähtajad ja kasutada olev eelarve. Üldine vastukaja uuringus osalejate poolt oli tugevalt positiivne ja sellest võib järeldada planeeritava teemapargi järele nõudluse olemasolu. Autor soovitab teemapargi arendajatel edaspidigi toodete ja teenuste arendamisel kaasata sihtgrupi esindajaid. Enne toote väljaarendamist selgitada huvi planeeritava vastu ja viia läbi tootekatsetused kitsaskohtade avastamiseks. Käesoleva uuringu jätkuna soovitab autor läbi viia ka reaalsed katsed. Inimesed väljendasid poolehoidu selle suhtes, et anda oma panus toodete arendusse. Sellist suhtumist ja huvi on kasulik hoida, kuna klient tunneb seeläbi isiklikku seost ettevõttega. Ta tunneb, et tema arvamus on oluline ja on valmis seda ka edaspidi väljendama. Kliendi tagasiside on teemapargi edaspidise arengu seisukohalt väärtuslik.