Kordamisküsimused 1. Mis on innovatsioon? Mille poolest erinevad innovatsioon (innovation) ja leiutis (invention) Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas juurutamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada uut ettevõtte jaoks, mingi turu jaoks või kogu maailma jaoks. Innovatsioon ei ole uus idee, meetod, seade, toode või teenus. Leiutamine kui näiteks tooteidee väljatöötamine pole samuti innovatsioon. Leiutis on uue tooteidee või protsessiidee esmailmnemine. Innovatsioon on seevastu esimene katse seesugust uut ideed praktikas rakendada. 2. Millised on innovatsiooni peamised liigid? (näiteks võiks teada Schumpeteri liigitust) Tooteinnovatsioon Protsessiinnovatsioon Turundusinnovatsioon organisatsiooniinnovatsioon Schumpeter’i innovatsiooniliigitus: Uue toote juurutamine
loomisel mängib tähtsat rolli disain,“ selgitab Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova. BRUNO 2010. a võidutöö Voldikkann on olnud tootmises ja seda on ka turustatud nii Eestis kui ka Venemaal. Eestis on müüdud umbes 40 000 kannu nii, et hetkel peaks igal 30ndal eestlasel see kodus olema. „Voldikkannu odava laiatarbekaubana piimaletis müümine on praeguseks hetkeks ennast ammendanud ja uute suurte partiide tootmist hetkel ei planeeri,“ vahendab tooteidee autor Veiko Liis. „Selliste ürituste korraldamine on oluline, kuna väärtustab uute toodete disainimist ja kavandamist. Samuti annab see inimestele vihjeid selle kohta, mis omadused võiksid olla ühes hea tootes tõelised väärtused,“ tõstab Liis auhinna tähtsust esile. Mare Klepman, BRUNO 2008. a võitja, sekundeerub: „Konkursside korraldamine on kindlasti oluline ja eriti rahvusvahelise žüriiga, see annab võimaluse hetkeseisu asjatundliku kõrvalpilguga hinnata
moodustavad kõrgema astme ütlustegrupi. Igale klassile tuleb jälle anda nimi, mis määratleb iga grupi konkreetse funktsiooni. Klassidesse jaotamise ja nimetamise protsess võib kesta seni, kuni kõik meeskonna liikmed on tarbijaütlustest moodustunud hierarhilise ülesehitusega rahul. Nimetatud ülesehitus peaks kajastama tarbijate vajadusi ja soove. [3] 2.2 Osborne'i kontroll-loend Osborne'i kontroll-loend on lihtne töövahend, mis toetab tooteidee genereerimist või tootekontseptsiooni loomist ja mida saab kasutada mitmel viisil, enamasti ajurünnakus. Kontroll-loendis on rida küsimusi, mida saab kasutada kas individuaalselt või rühmadena loova mõtlemise õhutamiseks teatava küsimuse lahendamisel. [3] Juhul kui kontroll-loendit kasutatakse ajurünnakusessioonis, kirjutatakse küsimused tavaliselt kaartidele ja teatud küsimust arutades kasutatakse kaarte juhusliku valiku põhimõttel
Sirkeli järgi): 1. Tarbijauuringud (info allikaks on tarbijad vi tarbimisnäitajad ning vastavad andmessteemid) : brändide eelistus, rahulolu tootega, ostukäitumine, ostukavatsused; 2. Turu-uuringud: turupotentsiaali mõõtmine, turuosa hindamine, turukarakteristikute määramine, olemasolevate toodete nõudluse prognoosimine, turgude arengutrendide analüüs, turgude segmentimine; 3. Tooteuuringud: tooteidee leidmine, uue toote testimine, toote tuntuse ja maine uuringud, brändi loomine ja testimine, prooviturustus, konkureerivate toodete uuring, pakendiuuringud; 4. Hinnauuringud: hinnaelastsus, alternatiivsete hinnastrateegiate testimine, konkureerivate hindade analüüs, müügiprognoos, kulude analüüs, kasumi analüüs; 5. Jaotuseuuringud: jaotuskanalite valik ja teostus, erinevete ladustamisvõimaluste analüüs, ekspordikanalite uuring;
annaabi.ee 
