Sama saatus tabab seda, kes lööb vastast hokikepi otsaga. Võistluse korraldaja võib pärast mängu lõppu läbi viia mis tahes mänguolukorra uurimise ja määrata lisakaristusi ka pärast mänguaja lõppemist. Keelatud on: mängida pea kohale tõstetud hokikepiga, ilmse kavatsusega lüüa vastast; panna vastasele jalga või keppi ette nii, et ta kukub; kukutada ennast otsa (teha „pukki”) sellele vastasele, kes ei valda litrit; toorutseda; vastast kätega jääle paisata; tõugata või lüüa vastast küünarnuki, rusika või jalaga (viimase puhul on karistuseks eemaldamine); paisata vastu poorti vastast, kelle valduses pole litrit; kukutada vastast, s.t viskuda kehaga vastase põlvedesse või allapoole põlvi, lüüa teda põlvedesse või tõugata põlvedest. Kaheks minutiks eemaldatakse väljakult mängija, kes vaidlustab kohtuniku otsuse. Kui ta ikkagi ei allu korraldustele, võidakse mängija eemaldada kohtumise lõpuni.
ja keset ema karsket puhast laupa lööks hooramärgi! Läheneb ähvardavalt; KUNINGANNA ruttab tal teed tõkestama. KUNINGAS: Laertes, mis on lahti, et müristad kui kõu? Las olla, Gertrud, sa ära meie pärast muretse, me kuninglikkust kaitsev pühadus ei lase reetmist ligi ega luba tal toorutseda. Noh, Laertes, sa lausa suitsed vihast! Rahu, Gertrud, las mees siis räägib. LAERTES: Kus mu isa on? KUNINGAS: Sai surma. KUNINGANNA: Aga mitte tema läbi. KUNINGAS: Las küsib himu täis. LAERTES: Mismoodi siis? Ja ärge puru silma ajage! KUNINGAS: Hea Laertes,