Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule. Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud. Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja jumalused polnud niivõrd valitsejad, kuivõrd kaitsjad ja hoidjad, kellega tuli eelkõige püüda hästi läbi saada. Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste seas olla levinud ristiusu ideoloogia elemente ning milline oli nende mõju eestlaste vaimsele maailmavaatele
Tõnn on taluhaldjas, keda iga pere omaette kummardas. Tõnni esindas iidolina vahaküünal või puust nukk, mida hoiti toalakas või aidas tõnnivakas, kuhu viidi ohvriks peamiselt toiduaineid. Tõnni olemasolu majas tuli saladuses hoida. Metsik – kuju õlgedest, toki otsas viidi küla äärde puu otsa. Taara – ehk Tarapita on muistsete eestlaste (eelkõige saarlaste) jumaluse nimi. Sagedane olnud Tarapita samastamine skandinaavia piksejumal Thoriga. Neljapäevane päev oli Toorule pühendatud ning seda pühitseti varasemal ajal kui pooleldi pühapäeva. Loodusnähtused Tüüpilised atripuudid: äike, päike, kuu, vikerkaar, tuuled, lumi, vihm, virmalised, udu. Kuu on võimsam kui päike, sest ta suudab valgustada pimedat ööd, aga päike paistab siis, kui on päev ja nagunii on valge. Alla poole asjad istutatakse vana kuuga. Taevaga on seotud kotkas. ÄIKE - vanapagan – äike kiusab teda; samuti madruseid, nõidasid.
annaabi.ee 
