Kuna täiskasvanutel IQ tulemus ei parane või tõuseb ainult natuke, siis peab neid mõõtma testidega, mille keskmine tulemus on 100, ja nende tulemusi hindama sellest normist alla- ja ülespoole vastava skaala alusel. Laste intelligentsustestid aga standardiseeritakse ja iga vanusegrupi jaoks leitakse keskmine tulemus. Enamik üldvõimete teste koosneb erinevat liiki alatestidest. Üksikküsimustele vastamisel saadud punktide summat nimetatakse testi toortulemuseks. See teisendatakse standardtulemuseks ja standardhälbeks. Standardtulemustes omistatakse vastava vanusegrupi valimi keskmiseks väärtus 100, seejuures on standardhälve 15 punkti, st et 85-115 IQ punkti saanud inimeste intelligentsuse tase on keskmine (Valk, s.a.2). Intelligentsuse testimise tulemusi interpreteeritakse matemaatilise statistika vahenditega (ibid.). On raske öelda, kas viieaastane laps, kelle vaimne iga on 7 aastat on võimekam 10-aastasest lapsest, kelle vaimne iga on 13
*Ampthaueri A-S test – e arukuse struktuuri test Eestis 1936 a, NSVL-is keelati ära. 1960-ndatel tulid kasutusele uuesti ja nimetati nii. 2 Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste interpreteerimine. Enamik üldvõimete teste koosneb erinevat liiki alatestidest. Üksikküsimustele vastamisel saadud punktide summat nimetatakse testi toortulemuseks. See konventeeritakse standardtulemuseks, kus vastava vanusegrupi representatiivse valimi keskmisele omistatakse väärtus 100 ja standardhälbeks (SH) 15 punkti. Standardhälve iseloomustab IQ hajuvust valimi keskmise suhtes. Intelligentsuse testimise tulemusi interpreteeritakse matemaatilise statistika vahenditega. IQ väljendamine standardhälbe ühikutes võimaldab võrrelda testimise tulemusi vanusegrupiti. C. Spearmani ja L
annaabi.ee 
